Minu säästunipid emana

Ma pole küll sääsmise musternäidis, kuid mõned nipid on mul siiski varuks:

1) Jõuluvidinaid osta pärast jõule!

Hooajakraami nagu piparkoogivormid, jõulukaardid, jõuluehted, jõulutulukesed, talvejoped, talvesaapad jne, on kõige mõistlikum osta just pärast hooaega - siis kui hooaeg on läbi ja kui poed teevad suuri allahindlusi. 

Näiteks olen saanud toredaid ja edevaid jõulukleepsu komplekte lastele kinkimiseks 3,99€ asemel 0,50€ eest. Seda siis jaanuaris pärast jõule allahindluste ajal.  Ostsin need järgmisteks jõuludeks. Kui kõik jõuluvidinad kokku arvutada, siis on väga palju soodsam valmistuda järgmisteks jõuludeks kohe pärast lõppenud jõule. 

2) Teen ise kingitusi. 

Kuna mulle meeldib ise maalida, joonistada ja riidevärvidega tekstiilesemeid värvida, siis olen päris paljudel kordadel oma meisterdusi kinkida saanud. Esiteks on see vahva, kui saab mõelda, mis kingisaajat rõõmustada võiks ja teisalt võib see olla ka kokkuhoid. Eriti kui naguinii meeldib luua ja inimesi, kellele kinke teha on palju (sünnipäevad, sõbrapäevad, jõulud...).

3) Jõululoos on aja, raha ja närvide säästmise nipp!

Kui jõulude puhul saab suur hulk inimesi kokku (meil tavaliselt vähemalt 13 inimest), on mõistlik korraldada pool aastat või lihtsalt piisava ajavaruga jõululoos. Ehk siis üks inimene teeb jõululoosi tulemusel kingituse ühele inimesele. Kui üks inimene peab tegema 12 inimesele kingituse jõuludeks, siis võib arvata, kui palju see aega ja ressursse kulutab. 

Jõululoosiga on kingituse tegemine palju nauditavam. Mõtled ja keskendud ühele ja piisava ajavaruga saab ka ise midagi vahvat meisterdada. 

Meie famiil hakkas jõululoosi tegema mõned aastad tagasi ja kõik on sellega väga rahul. Just närvilisuse vähendamise poolest eelkõige.

4) Riidest mähkmed.

Hoidsin kokku raha ja hiljem oli ka potitreening lihtsam. Ka oli prügi kokkuvõttes palju vähem.

Sain kasutatud riidest mähkmed oma õe käest. Pesin need kõrgel kuumusel enne kasutamist läbi ja kasutasin vahelduva eduga. Neid oli erinevaid: Hipsikud, krõpskinnitustega mähkmed ja enamasti trukkidega kinnitatavad. 

Ostsin veel ise juurde ka paelmähkmed, kuid nende kasutamine osutus minu jaoks liiga keeruliseks ja neid ma ei kasutanudki. Kindlasti on neid, kes oskavad kasutada, kuid minul polnud kannatust (magamatus kaotas mu kannatuse) ☺ 

Tegelikult ma kogu aeg riideist mähkmeid ei kasutanud. Erinevatel lapse arengu etappidel kasutasin vastavalt võimalustele ja enda mentaalsele seisundile. Kui laps juba kõndis ja kehakuju oli kuidagi sobilikum, siis mingil perioodil kodus kasutasime neid päris palju. Külla minnes, huviringides ja pikemalt õues viibides kasutasin ühekordseid mähkmeid. Nii oli lihtsalt mugavam.

Hiljem, mida suuremaks laps kasvas, seda mugavam oli riidest mähkmeid kasutada. Siiski kasutasin enamasti pool-pool varianti: külas ja õues olles ühekordsed püksmähkmed ja kodus riidest mähkmed. Ja kuna laps hakkas kenasti potil käima, siis 1,5a lapsel polnudki kodus toas viibides mähkmeid enam vaja. Kui vaid väljaspool kodu igaks juhuks. 

Kuigi riidest mähkmeid kasutasime pigem pooleks tavamähkmetega, siis ometi hoidsime palju raha kokku. Päevas läks vähemalt 7 mähet ning koduseid päevi oli enamuses. 

Kokku pole ma täpselt arvutanud, palju kokku hoidsime, kuid mõned sajad eurod kindlasti.

5) Lapsele kasutatud mänguasjad ja raamatud.

Mitte alati, kuid sageli. 

Osa beebide mänguasju saime tuttavatelt ja sugulastelt kasutatuna ja mõned hea väljanägemisega ja korralikku puhastamist taluvaid asju ostsin taaskasutuspoodidest. Näiteks uhke laulva ja nuppe täis FisherPrice beebimänguasja sain väga heas seisukorras kasutatuna ostes 3€ eest. Uuena maksaks nii uhke asi vist 25€ vähemalt. Näiteid on veelgi.

Kuigi rasedana mõtlesin, et ei osta ma lapsele midagi eriti, nii pidavat arengule hea olema, siis praktikas koguneb ikka asju päris palju. Sest erinevatel eluetappidel on erinevad huvid ja soovid ja laps tüdineb ühtedest asjadest väga ruttu. Siiski mänguasju ja raamatuid hankides mõtlen mitu mõtet enne läbi, kas mänguasja kasutusaeg võiks olla pikem ja kas see üldse leiaks rakendust. Näiteks klotsi-mänguasjad, mängutööriistad, mänguautod jne on olnud väga õnnestunud "saak".

Raamatutega on vahel läinud väga hästi. Päris mitu pikaaegset lemmikraamatut oleme just taaskasutuspoest saanud. Näiteks Contra "Minu jonn", mille olemasolust ma muidu ei teakski ja mitmed klappidega raamatud.

Jällegi - meeletu rahaline kokkuhoid ning taaskasutus kui säästlik alternatiiv asjade hankimiseks.

6) Toidukauba ostmisel kilohindade vaatlemine.

See oli minu jaoks kord tõeline "heureka". Tõeline avastus, kuigi olin ju nii palju aastaid juba poes toitu ostnud. 

Selle asemel, et vaadata pakendi hinda (see number, mida kõige suuremalt hinnasildil näeb), tuleks vaadata kilohinda, mis on samuti kirjutatud hinnasildile, kuid väiksemalt.

Kui niimoodi jälgida natuke toidukaupade hindu, siis hakkad väga hästi "läbi nägema" kaupade tegelikku hinda. 

Kuna hakkasime mehega huvipärast pidama pere eelarvet, siis kajastuvad sellised "märkamised" ostuvalikul väga selgetes numbrites mõnede kuude, rääkimata aasta jooksul.

Toon näite: 

Kuna meie sööme palju juustu ja sinki, siis nende asjade ostmisel kilohindade vaatlemine on andnud väga huvitavaid tulemusi. 

Juust 6 kuud jälgides soodsaid kilohindu: 360€

Juust 6 kuud ostes kilohindadesse süvenemata: 460€

Ja see on ainult juust!

Nii on ka teiste asjadega. Liha, munad, sink, piimatooted.

Ja kui inimesed ekslikult arvavad, et turult on odav toidukaupa osta, siis nii see kindlasti pole. Minu kogemus on, et ainult ainult liha ja hooajal maasikaid on turult odav osta. Mõni aasta tagasi sain ökomune ka 0,15€ tk, kuid nüüd pole enam ammu käinud ja ei oska seda kinnitada, et kõik endine on.

Ja kui kilohinnad on teada, siis oled ka eelarvamustest vabam. Näiteks Tallinna Stockmanni toidupoest saab osta püsivalt viilutatud Eesti juustu soodsa kilohinnaga 5€, milletaolist nii head juustu kilohinda näiteks Rimis pole ma näinud aasta jooksul kunagi ka teiste brändi juustude hulgas.

Igatahes ma tunnen end tõelise võitjana, kuna hoian end kilohindadega kursis. Piisab lihtsalt pilguheidust, mingit ekstra pingutust see ei nõua.

7) Tulus hobi vs kuluhobi.

Olen oma elus osalenud igasugustes huvitegevustes - erinevates tantsuringidest käinud, kinud mitems keraamikaringis, tegelenud boulderingi ja mägironimisega, erinevaid spordialasid proovinud jne jne.

Arvan, et miski pole jooksnud mööda külge maha, kuid milleni nüüd 36 aastasena jõudnud olen, on mõte, et nüüd vähemasti tahan tegeleda hobiga, mis pole vaid puhas kulutus. Ehk siis kui ma oma hobiga jään nö "nulli" või lausa kasumisse, siis on väga tore. 

Näiteks kunsti ja käsitöö tegemisel, mida ma naguinii teen, saan oma loomingut kasutada kinkimiseks, end sel teel arendada ja väjendada ning ka müüa oma loomingut. 

Näiteks minu mees tegeleb elektroonikaga. Ta hakkas tegema sellest inglise keelset YouTube kanalit  ja arendab oma elektroonika-teemalist hobi muutkui edasi. Ta on seda rahulikus tempos teinud juba üle 3. aasta ning ideid on rohkem kui ära teha jõuab. Praeguseks teenib ta passiivselt (ehk siis ta ei pea tegema muud kui oma hobi jätkama) umbes 100€ kuus. Prognoos on, et see tulu kasvab iga aastaga suuremaks.

Arvan, hobitegevus on alati hea, see arendab meeli ja pakub vaheldust ja eneseteostust. Loomulikult ei pea see midagi sisse tooma, kuid kui see toob pigem kui viib, siis on see topeltvõit :)

8) Kodus trenni tegemine on ajavõit!

Enne lapse saamist ei kujutanud ma ette kodus trenni tegemist ilma sisemise sunnita. See tundus raske.

Praegu, kui olen naguinii kodune ema ja just on meil järjekordne üleilmene haiguslaine kimbutamas, siis ei jää kellelgi muud üle, kui koduste vahenditega trenni teha. Ma olen kava järgi trenni teinud kaks korda nädalas kodus nüüd juba vist terve aasta ja sellest on saanud mõnus harjumus. 

Mingit raskust algust teha enam pole ja kui veel trenni tegemise ajal panen saated telekast taustale käima või kuulan midagi huvitavat arvutist, siis leidsin end mõttelt, et kui "maailm jälle avaneb", siis ma hea meelega jätkan hoopis oma kodust treeningut ja ei kipugi ilmtingimata jõusaalidesse.

Kuna hindan aega väga kõrgelt, siis leidsin selle boonuse kodus treenimisest, et hoian aega kokku tulekult, minekult, koti sättimiselt jne. Ehk siis ma hoian palju aega ja raha kokku ja tegelikult saan kodus veel midagi hingele, kui vaatan oma Plekktrummi saadet või OP-i või mingit ägedat dokumentaali, mille vaatamiseks ma muidu eriti aega ei võta, sest nii palju on toimetamist ja õues käimist lapsega.

Olen ostnud koju hantleid ja kummilinte ja olen lasknud professionaalsel treeneril endale trennikava teha. Soovitan: Fred Antson. Väga hea treener. 

9) Maga!

See tundub võib-olla imelik soovitus, kuid ma avastasin, et puhkamine mõjutab minu füüsilist ja vaimset tervist oluliselt. Eks väikelapsed (ja lapsed on ju veel erinevad) ei lase vanematel, eriti emadel normaalselt magada mitu aastat. Ja ma pole ju ka enam kahekümnendates aastates. Leidsin end väga sageli masendushoogudes ja ahastuses, reageerisin tugevalt lapse nutule ja jonnidele. Pidev kodus olemine ja samad rutiinsed tegevused lõid nii sageli mul emotsioonilaineid üle pea kokku. Nagu väsinud masin, kole, kuri ja õnnetu.

Aega edasi lapse kasvades läheb muidugi lihtsamaks, kuid kui hakkasin varem magama minema (ei passinud pikalt arvutis, et oma aega saada), vaid keskendusin sellele, et ma saaks magada, siis muutus minu jaosk igapäevane elu palju mõnusamaks. Oluliselt parem oli tuju ja kannatlikkust lapse ealiste iseärasuste talumiseks jagus rohkem. 

Olin seni korduvalt kaalunud psühholoogi vastuvõtule minemist, sest ma olin lihtsalt nii õnnetu väga sageli ja tundsin, et ma ei saa oma emotsioonidega hakkama. Ka mõistvast ja abistavast abikaasast ei piisanud.

Ehk siis mis ma öelda tahan, on, et võib olla aitab vitamiinide võtmine, sport, magamine ja piisava vee joomine rohkem kui me esialgu arvata võime. 

Praegune seis. 

Olen huvitatud olnud küll looduse hoidmisest ja keskkonnasäästlikust käitumisest, kuid seda ikka näpuotsaga. Eks inimesed on erinevad. Võimalik, et elan keskkonnasäästlikumalt juba praegu mingil määral, kuid ma ise seda veel ei tunne, et ma panustaks piisavalt.

Siin on nimekiri asjadest, mida arvan juba õigesti tegevat:

1) Teen palju ise süüa. 

Olgugi, et mulle süüa teha ei meeldi. Aga kuna meil on laps ja praegu mees ka töötab palju kodukontoris, siis ei saa vaid võileibade peal elada. Meil on vanemate poolt saadud kartulid, hapukurgid ja moosid. Sügavkülmikus isekorjatud marjad. Igal hommikul sööme sama asja - praetud või keedetud muna ja keedetud lillkapsas või brokkoli või ja soolaga. Seda soovitas meile treener. Nii on lihtne planeerida ja otsustust vähem, mida hommikul süüa teha. Lisaks hoiab selline söök kõhu hästi täis. 

Eks vahel kui on kiire, olen ka poolfabrikaate toiduks soojendanud, kuid seda pigem ikkagi harva. ARenguruumi mul selle koha pealt on. Aga ma olengi alles oma teekonna alguses.

2) Sügavlkülmik. 

Kui juba külmik on end külmaks külmetanud, siis ta ei võta palju energijat. Küll aga hoiab kokku käike poe vahet ja ilmselt ka pakendeid, sest isekorjatud marjahunnikud on karpides, mida juba aastaid taaskasutame. Kampaaniahindadega ostetud lihad ja kalad on ka rahaline kokkuhoid. 

Sügavkülmik hoiab kokku aega ja raha. Elame korteris ja ruumi pole palju, kuid oleme ostnud lisasügavkülmiku, mis kannatab külmakraade ka väliselt ja asetseb kinnisel rõdul.

3) Toidukarpidest.

Taaskasutan toidukarpe ja taassuletavaid külmutuskotte. Kui miskit jääb näiteks lõunasöögist alles, saan selle karpi panna ja külmkappi. Õhtul saab seda jälle süüa. Nii hoian aega ka kokku. 

Koju toitu me ei telli. See on kallis ja tekitaks palju prügi. 

Ja kui vahel harva käime kohvikus või restoranis söömas, on see väga tore elamus. Kui koguaeg kokkade sööki süüa, siis vist ei tahakski kasinamalt ja lihtsamalt hakkama saada. 

4) Sorteerime prügi. 

Taarat tekib vähe ja see koguneb nii aeglaselt, et selle viimisega kuskile taara vastuvõtu kohta on natuke kehvasti, kuid paberit ja biolagunevat prügi sorteerime. Sorteerime nii nagu meie maja prügikastid võimaldavad. Järgmine samm oleks biolaguneva koti kasutuselevõtt. Selle kohta tegin eelmise postituse, miks ma seda juba ei kasuta.

5) Ostan mänguasju ja raamatud ja riideid kaltsukast. Enamasti.

Lapsele eelkõige. Laps tüdineb asjadest ja raamatutest nii ruttu, et olen väga sobilikke asju saanud teiselt ringilt. Hoolikalt need ära puhastanud ja siis kätte andnud. On ikka suur vahe, kas saan raamatu 0.50€ või 12€ ja efekt on sama. Ja kui ma aastas ostan näiteks 10 sellist raamatut, on vahe 5€ vs 120€.

Ja muidugi endale olen ka saanud väga kvaliteetseid riideid teiselt ringilt. Selliseid, mida uuena poest küll osta ei raatsi. Puhast siidi ja 100% meriinovillaseid riideid ning kvaliteetseid jopesid. Just mitte allahinnatud päevadel, kus on vähe kvaliteetset kraami järel, vaid uue kauba päevadel. Siis on valik kõige parem.

6) Tuttavatelt ja sugulastelt lasteriided.

Olen õnnelik inimene, et olen lapsele riided ja jalanõud saanud tuttavatelt ja sugulastelt. See on hoidnud palju raha kokku ja riided on ka nahasõbralikumad, sest neid on palju kordi juba pestud ja tekstiilivärvid ei ole enam nii mürgised. Muide kunagi, kui mu lapsel olid allergilised nähud (väikelastel on see tavaline, sest nahk on õrn), siis muuhulgas nahaarst soovitas kanda heledaid rõivaid. Ma pole seda varem kuulnud, kuid nii ta ütles. Võib-olla heledaid riideid on vähem või õrnemalt värvitud. Äkki seepärast. 

7) Raamatuvahetus. 

On selline tore veebileht olemas, kus saab raamatuid vahetada. Ei pea alati uusi raamatuid ostma ja saab juba loetud raamatuid välja pakkuda. Olen lasteraamatuid ja oma hobidega seotud raamatuid selles keskkonnas vahetanud. Tasuda tuleb vaid pakiautomaadi eest, kui oled raamatu Raamatuvahetusest tellinud, mis on praeguse seisuga 2.19€ vist. 

Ainuke miinus selle juures on minumeelest see, et populaarseid klassikuid sealt on raske saada, sest neile on lasua järjekorrad. Aga vahel võib õnnestuda :)

www.raamatuvahetus.ee

8) Eelistan ostude puhul igal võimalusel eestimaist. 

Eks ikka vahel tuleb osta asju hinna või võimaluste järgi, mille päritolu on kaugem, kuid vahel on valikud, kus olen kriteeriumiks võtnud kodumaisuse. Just et toetada kohalikku ettevõtlust ja seeläbi üldist kohalikku heaolu ja keskkonnasäästlikkuse seisukohalt on nende asjade transpordi lahendus keskkonnasäästlikum. Kõik, mis saabub siia lennuki või laevaga või rekkadega kaugelt, saastab keskkonda rohkem. 

9) Kingitused.

Teen ja meisterdan igal võimalusel ise. Olen loov ja see on tore võimalus oma loovust rakendada. Lisaks lapsega koos nüüd saab ühendada meisterdamise kingituste tegemisega. Vahel maalime koos põrandal. Mina teen riidevärvidega kingitusi ja tema maalib ka samal ajal.

Või kui jõulud on just läbi saanud ja jõulutooted on soodushinnaga, olen käinud siis ostlemas järgmiseks aastaks kingitusi ette. Näiteks jõulutulukesi või kleepse vms, mida konkreetseid inimesi silmas pidades sobilikusk pean.

10) Ma ei tea, kui palju see nüüd loodust hoiab, kuid olen kodus trenni teinud juba pool aastat edukalt. Muidu siiani oli raske end sundida kodus korralikult trenni tegema, kuid praegu on see harjumuseks saanud. Kaks korda nädalas teen tunnikese intensiivset trenni treeneri antud kava järgi. Kasutan selleks hantleid, kummilinte ja pilatese palli. Trenn on korralik, lihased ikka valutavad ülejärgmisel päeval. Ja tasapisi tõstan koormust, et mitte paigale jääda. 

Avastasin, et hoian sellega palju aega kokku, ja muidugi raha ka. Jõusaali minek ja tulek võtab aega, seal pesemine. Trennikoti pakkimine jne. 

Eks ma kunagi vahel ikka satun jõusaali ka, sest mulle tegelt väga meeldib, kuid meeldiv avastus on see, et kui piisavalt harjutada kodust treenimist, siis võibki sellega harjuda.

11) Juuksed.

Olen mugav naisterahvas ja hoian oma juuksed pikad. Mul on olnud elu jooksul igasuguseid soenguid ja igat värvi. Lühikeste juustega käisin hoolikalt juuksuris ja pidin neid kogu aeg sättima. 

Praegu taas pikkade juustega tunnen, et mul on palju vähem aega vaja neile pühendada. Lühikeste juustega kulus mul rohkem aega ja raha. 

Praegu olen lahendanud oma juusteasja nii, et värvin neid ise kodus ja lõikan ise otsi, sest need on piisavalt pikad, et saan seda teha. Ja kulu on oluliselt väiksem. Juuksevärvi kulu vaid. Kui oleksin pühendunud minimalist, siis ma ilmselt ei värviks ka. Aga praegu ma veel värvin. 

Ja kulude võrdlus: aasta kulud praegu värv ja lõikus: 50€; ja kui käisin juuksuris: vähemalt 150€.

12) Me ei käi lennukiga lendamas. 

Eks praegusel koroonaajal ei saa naguinii, kuid me ei käinud ka enne seda puhkamas välismaal. Kaks korda oleme käinud tuttavatel külas lennureisiga, kuid iga-aastast puhkusereisi me pole teinud. Ma oleksin küll soovinud, kuid meest reisimine ei huvita ja kui lapse saime, siis lapsega on kõik nii ebamugav, et pole ise ka tahtnud seda lisastressi. 

Enne lapse saamist käisin palju matkamas ja kuna varustus endiselt olemas, siis jätkan kunagi matkadel käimist edaspidigi. 

13) Proovin käia looduses ja niisama jalutamas ilma kuhugi sõitmata. Näitan eeskuju lapsele, et ka ilma mänguasjadeta on õues huvitav,. Okste ja käbidega midagi mängida, kasutades selleks kujutlusvõimet. Loomulikult on lapsel vahel ka mänguasjad kaasas, kuid olen meelega vahel suunanud niisama olema. Alati me ei vaja ostetud esemeid selleks, et huvitav oleks. Ja see toimib. Lapsel fantaasia vahel niimoodi möllab, kui ta nähtamatuid esemeid käes hoiab või kui me ise autosid mängime ja joostes kurve võtame. Kujutlusvõime on arendatav ja see võib ka tulevikus tugevuseks osutuda, kui on vaja kunagi tööprojektides visioone luua ja näha ette asju mitu sammu edasi.

Igatahes, arvan, et olen oma teekonnal ja saaksin veel paremini. Ma vähemasti proovin.

Eesmärk oleks vähem ajakulu ebaolulistele asjadele ja keskkonnasäästlikumad valikud ja harjumused.

Biolagunevatest prügikottidest.

Proovisin prügi sorteerimiseks biolagunevaid kotte, kuid need purunesid alati juba enne bioämbrile asetamist. Enam ma neid ei ole ostnud, sest neid polnud lihtsalt võimalik kasutada. Proovisin küll nippe igasuguseid ja ostsin erinevaid brände, kuid tulutult. Elan Tallinna linnas. Siin saab panna biolagunevat prügi eraldi prügikasti. Tartus vist siiamaani ei saa niimoodi biolagunevat prügi eraldada. 

Igatahes praegu panen biolagunevat prügi tavalisse kilekotti, sest meil on juhtunud, et prügikott purunes koridoris ja pärast koridor haises. Ma ei riski enam sellise asjaga. 

Küll aga pean tunnistama, et nägin üht meie kortermaja elanikku biolaguneva prügi välja viimisel seda koos ämbriga tegevat. Seda saaks teha küll. Selle miinus on, et siis ma peaksin tuppa tagasi pöörduma. Kuna ma viin tavaliselt prügi ära kuhugi edasi minnes, siis ma pole sedasi teinud. Seega oleks ikkagi võimalik kasutada suure tahtmise korral biolagunevaid kotte. Lihtsalt tuleks natuke oma käike planeerida.

Ma arvan, et järgmine samm olekski mul sedasi teha. Ämbriga koos viia. 

Teen kunagi tulevikus postituse, mida oma käitumises muutnud olen. Siis paistab, kas olen selle sammu edasi astunud.

Minu arusaamine milimalismist ja minimalistidest ja minimalistlikust elustiilist:

Minimalist teeb oma elu lihtsamaks sellega, et heidab kõrvale igapäevases elus liigsed valikud, esemed, tegevused ja kõik muu, mis segab olulisele keskendumast. 

Minimalist elab minimalistlikult - kasutab vaid neid asju ja teeb neid tegevusi, mis loovad tema elule väärtust ja on tõesti vajalikud.

On minimaliste, kes keskenduvad eriti keskkonnasäästlikkusele ja lähtuvad oma valikutes just sellest, et võimalikult vähe keskkonda reostada, kurnata jne. Väga oluline selle juures on võimalikult vähe ostelda ja kasutada esemeid, mis juba on olemas. Ning pigem las olla üks ja kvaliteetne asi kui odav, mida peab aina asendama uuega. Taaskasutusest ostlemine on siinkohal väga asjakohane. 

Minimalism on ilmselt praeguse aja normaalne teine äärmus, sest infot on palju, asju on palju, keskkonnaprobleemide tõstatust on palju, teenuseid on palju jne. Ja see väsitab. Seepärast arvangi, et on inimesi, kes tunnevad, et tahavad enda elus midagi muuta selgemaks, rahulikumaks, paremaks. Kindasti mõni kirjaosavam inimene oskaks seda paremini sõnastada ja mõtestada, kuid ma tegin seda praegu nii.

Panen siia lingid YouTube kanalitest, mida siiani leidnud olen ning mida on huvitav jälgida:

Ecofriend.lia: https://www.youtube.com/c/ecofriendlia/featured

Matt D'Avella: https://www.youtube.com/channel/UCJ24N4O0bP7LGLBDvye7oCA

Sustainably Vegan: https://www.youtube.com/channel/UCkq2gEWE-i647M71bh7zDxA

 Algus.

Juhtus nii, et komistasin Youtubes kanalite otsa, kus inimesed räägivad oma teekonnast minimalistidena. Mina seda pole, kuid mõtlesin mingil määral proovida. 

Olen pigem vastand - kogun asju, ei suuda neid ära visata ja hoian oma kola kodus, vanemate kodus ja isegi kastide viisi laos. Mulle meeldiks, et mul oleks vähe asju, kuid kuna mul on palju hobisid ja mälestuste hoidmise komme, on mul ka palju asju. Maalimistarbed, joonistustarbed, matkatarbed, riidevärvimistarbed, õmblusasjad, lapse asjad, mehe asjad ja tema elektroonika asjad, trenniasjad (hantlid, pilatesepallid, lindid), raamatud, lasteraamatud, albumid, märkmikud, mängiasjad, vinüülid jne jne. Kõik ühes korteris koos.

Kuna mul on pidevalt tunne, et mul on vähe aega, on see üks põhjuseid, miks mõtlesin minimalismi mingilgi määral proovida. Ehk tõesti aitab loobumine ajavõidule ka kaasa. 

Keskkonna hoidmine, looduse säästmine inimeste rohkusest ja vajadustest, on ka mul pikalt mõttes olnud, kuid ei tunne, et ma päriselt selleks juba midagi teinud oleksin. Olen mugav ja tahan asju. Aga, mugavustsoonist välja tulemine ongi alati kõige huvitavam. 

Näis. 

Jätan endast jälgi maha, et kunagi oleks endal huvitav vaadata, mis oli ja mis sai.