Algus.

Juhtus nii, et komistasin Youtubes kanalite otsa, kus inimesed räägivad oma teekonnast minimalistidena. Mina seda pole, kuid mõtlesin mingil määral proovida. 

Olen pigem vastand - kogun asju, ei suuda neid ära visata ja hoian oma kola kodus, vanemate kodus ja isegi kastide viisi laos. Mulle meeldiks, et mul oleks vähe asju, kuid kuna mul on palju hobisid ja mälestuste hoidmise komme, on mul ka palju asju. Maalimistarbed, joonistustarbed, matkatarbed, riidevärvimistarbed, õmblusasjad, lapse asjad, mehe asjad ja tema elektroonika asjad, trenniasjad (hantlid, pilatesepallid, lindid), raamatud, lasteraamatud, albumid, märkmikud, mängiasjad, vinüülid jne jne. Kõik ühes korteris koos.

Kuna mul on pidevalt tunne, et mul on vähe aega, on see üks põhjuseid, miks mõtlesin minimalismi mingilgi määral proovida. Ehk tõesti aitab loobumine ajavõidule ka kaasa. 

Keskkonna hoidmine, looduse säästmine inimeste rohkusest ja vajadustest, on ka mul pikalt mõttes olnud, kuid ei tunne, et ma päriselt selleks juba midagi teinud oleksin. Olen mugav ja tahan asju. Aga, mugavustsoonist välja tulemine ongi alati kõige huvitavam. 

Näis. 

Jätan endast jälgi maha, et kunagi oleks endal huvitav vaadata, mis oli ja mis sai.